Aiakonverents "...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses"

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond ühendab kirjanikepaaride Marie Underi ja Artur Adsoni ning Friedebert ja Elo Tuglase kodu ja aeda Nõmmel. Under ja Adson olid elamu ja aia rajajad; pärast nende pagulusse minekut sai Nõmme maja koduks Tuglastele, kelle valduses aed 1950. aastail eriti liigirikkalt õide puhkes. Underi, Adsoni ja Friedebert Tuglase loomingus on loodusel ja loodusetundmisel oluline mõõde; päevaraamatute autor Elo Tuglas jäädvustas oma keskkonnakogemust värvikalt päevikuis. Loomingulise aia kõrval eksisteerib ka tõeline aed, mis on andnud loomeimpulsse ja peegeldab selle rajajate ja hooldajate keskkonnamõistmist.Suve hakul 2015 kutsusid Kirjanduskeskus ja Keskkonnaajaloo Keskus arutlema aia ja looduse rolli üle meie kirjandusloos. Ilukirjandusteos võib peegeldada loodust kui ühe maailmapildi võõrandamatut pärisosa. Looduskirjandus, mis looduse kujutamisel kasutab loodusteaduslikku täpsust ning esteetilist vormi, kutsub lugejat loodusesse teksti kaudu. Looduskirjanduse loomise eeltingimuseks on kirjeldatud maailma tundmine ja tunnetamine, huvi, oskus ja tahtmine seda lahti mõtestada. Puhtalt ilukirjanduslikus teoses võivad looduskirjeldused täita erinevaid funktsioone: täpsustada tegevusruumi; tuua esile tegelaste loomujooni; tekitada hoogsas süžees mõttepause; pakkuda võimalust allegooriaks, olla loominguliseks tühikuks teksti ülesehituses jne.Konverents pöördus teemapüstituselt eesti looduse ja siin elavate inimeste vaheliste suhete uurimisele laiemalt, lähtudes loodusele tugineva identiteedi loomise, kirjeldamise ja tõlgendamise vajadusest. 

Konverentsi kava: 

...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses

lmunud ettekandeid: 

Kadri Tüür ja Ene-Reet Soovik, Muld Kaplinskil ja Vaarandil → 

Kadri Tüür, MULD JA AED. Pilk Debora Vaarandi loomingulisse pinnasesse;

Ene-Reet Soovik, KAHEST AIAST JA MÕNEST MULLAST. Kaplinski aiad ja peenramaad.