Harilik aubrieeta – Aubrieta deltoidea

Sgk: ristõielised (Brassicaceae

Balkanilt ja Väike-Aasiast pärit lille on Euroopas 6 liiki. Aiataim alates 1843., Eestis 1923. aastast. Meil on kiviktaimlais levinud harilik aubrieeta ning erinevate liikide hübridiseerumisel ja ristamistetulemusena tekkinud aed-aubrieeta (Aubrieta x cultorum).

Nime sai taimeperekond prantsuse maalikunstniku ja suurepärase loodusejoonistaja Claude Aubriet´ (1665–1742) auks, kes lillest suurde vaimustusse sattus.

Mitmeaastane igihaljas püsik eelistab päikeselist kasvukohta ning talve- ja kevadpäikese katteks kuuseoksi. Varjus ei õitse. Sobib kallak või kõrgpeenar, vett läbilaskev kuiv ja viljakas, lubjarikas muld. Hallikasroheliste, äraspidimunajate ja karvaste lehtedega lill on üks esimesi kevadisi ja pikaajalisi (üle kuu aja) õitsejaid, õied on sinised, punased, roosad või tumelillad. Pärast õitsemist lõigatakse taim tagasi, sügisel õitseb teistkordselt.

Paljundatakse padjandi jagamise (sügisel), pistikute (augustis) või seemnetega (kevadel külvatakse klaasi alla).

Teabeallikad:

  • P. Alenko, 2009. Püsililled. Tallinn: Varrak.
  • Aubrieeta. Aiasõber. 
  • M. Haberer, 2013. 300 kaunist aiataime. Tallinn: Varrak.
  • A. Kähr, 2007. Pinnakattetaimed. Tallinn.
  • M. Laane, 2005. Iluaianduse käsiraamat. Tallinn: Varrak.
  • M. Seidelberg, 1995. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus. 
  •