Harilik ebatsuuga ‒ Pseudotsuga menziesii

Sgk: männilised (Pinaceae

Ebatsuuga on männiliste sugukonna kõrgeim (kuni 128 m) ja jämedaim liik. Euroopa kõrgeim puu kasvab Šotimaal (64 m). Põhja-Ameerika lääneosast pärit puu toodi Euroopasse 1827. Kodumaal kuni 1400 aastat elav ebatsuuga, muuseas populaarne jõulupuu, on majanduslikult üks tähtsamaid puiduandjaid maailmas.

Sangaste krahv Friedrich Berg katsetas 20. sajandi algul eri päritolu seemnete kasvatamist, olles esimene ebatsuuga Pseudotsuga menziesii katsekultuuride rajaja. Sangaste metsapargis säilinud üksikud puud on suurimad Eestis (42,5 m). Kolmest teisendist (sinihall, roheline või hall) sobib meie oludesse kõige paremini hall ebatsuuga (P. menziesii var. caesia). 

Määramisabi: omapärase väljanägemisega käbide tekke kohta räägib indiaani legend, et hiired ronisid metsatulekahju eest ebatsuuga käbisoomuste vahele pakku. Väljaulatuvates käbisoomustes nähakse hiirte tagajalgu ning nende keskel pika teravikuna hiire saba.  

Teabeallikad:

  • E. Laas, 1987. Dendroloogia. Tallinn: Valgus.
  • E. Laas, 2004. Okaspuud.
  • K. Roht, 2012. 90 tavalisemat võõrpuittaime. Tartu: Atlex.