Harilik robiinia – Robinia pseudoacacia

Sgk: liblikõielised (Fabaceae

Pärit on robiinia Põhja- ja Kesk-Ameerikast, ühest sugukonnast akaatsiaga. Teaduslik nimi seostub arvatavasti prantsuse kuningate aedniku Jean Robini (1550–1629) või tema poja Vespasianiga, kellele on omistatud taime Ameerikast Euroopasse toomise au. Eestis alates 1805. 

Robiinia on lühiealine, noorena kiirekasvuline, kodumaal kuni 25 m kõrgune puu; Eesti suurimad robiiniad (üle 20 m) kasvavad Hirvepargis.

Taim talub hästi kärpimist ja sobib linnahaljastusse. Kohati on ta veidi külmahell ning oksad murduvad tugeva tuulega. Juurestik on põua- ja tormikindel. Robiinia ei talu niisket ja rasket mulda ega ümberistutamist. Ohtraid juurevõsusid, mis ilmuvad emapuust kaugemal maapinnale, saab tõrjuda niitmisega.

Paaritusulgjad lehed meenutavad saart. Puu lehtib hilja ja heidab lehed varasügisel. Robiinia õitseb juunis, on olemas ka roosade ja punase õitega liike. Lopsakad lõhnavad õied annavad palju mett (nn akaatsiamesi). Vili on kaun (10 cm), milleson 4–10 seemet. 

Robiinia erakordselt tugev puit on võrdväärne tammega.

Robiiniat istutatakse teeäärsetesse kaitseistandustesse ja näiteks erosioonitõkkena (Lätis Kura poolsaarel), mulla kinnistajana, mullaviljakuse parandajana (mügarbakterid seovad õhulämmastikku). Mõnes piirkonnas on robiinia invasiivne liik.

Ettevaatust: kõik taimeosad on inimesele mürgised! 

Teabeallikad:

  • Harilik robiinia. Eesti võõrliikide andmebaas.
  • Harilik robiinia. Mesindus.ee.
  • O. Johnson & D. More, 2005. Euroopa puud. Tallinn:  Eesti Entsüklopeediakirjastus.
  • A. Kaur, 2012. Elegantne valeakaatsia. Aialeht. Maaleht. 22. 08.
  • E. Laas, 1987. Dendroloogia. Tallinn: Valgus.
  • K. Roht, 2012. 90 tavalisemat võõrpuittaime. Tartu: Atlex.
  • R. Sander, 2010. Imeline õitseja robiinia. Targu talita. 12.11