Suur-kirjurähn – Dendrocopos major

Eesti tavalisim ja levinuim rähniliik on kuldnoka suurune lind, kreemikasvalge alapoole ja musta ülapoolega. Suur-kirjurähni olulisteks tunnusteks on erkpunane sabaalune ning valged õlalaigud.

Suur-kirjurähn on meil kohal aastaringselt ja talveks saabub siia liigikaaslasi põhjast ja kirdest. Talvel võib neid sagedamini kohata ka „sepikodades“ askeldamas. Rähni sepikoda on oksa- või tüvepragu, kuhu rähn kinnitab käbi seemnete väljanokkimise ajaks. Tühja käbi heidab ta sinnasamasse sepikoja alla, kuhu võib talve jooksul tekkida päris suur kuhi. Sepikodasid võib ühel rähnil olla mitu.

Kevadel teevad suur-kirjurähnid end võimalikele paarilistele kuuldavaks trummeldustega. Sellega annavad nad ühtlasi teada territooriumi hõivamisest. Kuna trummeldus peab kõlama valjult, siis trummeldavad nutikamad rähnid vastu posti- või katuseharja plekki. Trummeldus koosneb kuni 10 löögist poole sekundi jooksul. Peapõrutust aitab vältida iseloomulik pea ja kolju ehitus.

Suur-kirjurähn peiteldab puusse igal aastal uue pesakoopa, mis saab järgmistel aastatel pesapaigaksmitmetele teistele loomaliikidele. Mais koorub rähnil 5–6 poega, kes vajavad sagedast söötmist – 300 korda päevas. Tõukude kättesaamiseks on rähnidel abiks väga pikk kleepuv keel – suur-kirjurähnil ulatub keel 4 cm noka tipust väljapoole.

Suur-kirjurähn on tugiliik, omamoodi peategelane, kes tagab oma tegevusega loodusliku mitmekesisuse: teiste liikide säilimise. Rähni suvemenüüks on metsa- ja puidukahjurid ja nende vastsed. 

Artur Adson kirjeldab oma esmamuljeid Rahumäe krundist nii:

Jo undsetap, om taivas nigu tina –

mis rõõmu siin küll niida kasva saap!

Ma ohassi – ent joba tullikina

rähn, tillu tialane nink punnpaap!

 

Kuis puie ümbre mugu vuristiva –

küll kaalarätiga, küll tanututiga,

puu koore vahelt toitu uuristiva

nii targalt oma virga nutiga.

 

Nink jo ma säije mõttin aknit, lävvi,

kost võisi sa kõrd nätä, kullelda

neid tsirke süäme- nink silmätävvi,

kui lust neil maja ümbre hullelda.

(Luuletusest "Väiku rõõmustaja")

Suur-kirjurähni trummelduse ja hästi meelde jääva häälitsuse on salvestanud "Loodusheli" lehel Veljo Runnel.